“Üks tõestisündinud lugu olevat juhtunud töökojas kõige parematel aegadel 1950tel, kui alevis hakati ehitama individuaalmaju. Töökojas valmistati  majadele aknaid ja uksi, hööveldati lae- ja põrandalaudu. Valter Kärneri jutu järgi tehti seal ka mööblit, puust riste lahkunuile ja puusärke. Ühel õhtupoolikul olid mehed töö lõpetanud ja teinud selle puhul ka väiksed liigud. Vana Elbre olevat aga nii ära väsinud, et otsustas öö veeta  puutöökojas. Et aga mugavam oleks, pugenud ühte puusärki. Hommikul tulnud koristaja ja ehmatanud selle peale, kui ühest kirstust norinat kuulis. Piilunud siis argsi kirstu kaane alt sisse ja avastanud mehe seal rahulikku und magamas…”